Rohepakendi saamise lugu

Eestimaalasena oleme harjunud, et meie looduskeskkond on sama puhas kui meie visiitkaart. Raske on seda ette kujutada kaugemas tulevikus, kui praegu olemas olevad ärimudelid põhinevad kasvul, ja tegevustel, mille käigus tihtilugu hävineb loodus. Sellest väljakutsest arenes mõte teha traditsioonilisi asju teist moodi. Selle mõtte nimi ongi Rohepakend.

Rohepakendi saamise lugu

Mina olen surfar. Veedan palju aega mere ääres. Alati peale tormi ja suuremaid tuuli on näha rannajoonel prügi, 95% sellest on plastik. Tõsi on, et Läänemeri on küllaltki puhas võrreldes ookeanidega. Soovime, et see nii ka jääb, kuigi trend on vastupidine. Alles hiljuti leidsin Roosta rannalt plastist prügi, mis pärines Jaapanist. Kõlab küll klišeena, aga kogu see plastiku probleem ajendas mind algatama Rohepakendit, sest tol ajal polnud veel paljusid alternatiivseid tooteid üldsegi võimalik kuskilt osta. Seega tundus mõistlik kaitsta loodust läbi ettevõtlikuse.

Täna on Rohepakend veel tilluke startup, kus proovitakse uusi lahendusi. Peamine on soov hoida tasakaalu ettevõtluse, loodusekeskkonna ja andmise ning võtmise vahel. Valikuid on alati mitmeid ja kasum ei pea olema esimesel kohal. Siin põimuvatki kokku erinevad põhimõtted: rohemajandus (võitlus plastiku vastu), ringmajandus (kasutada ressursse korduvalt), ühismajandus (roheline ärivõrgustik), süsiniku jalajälg, sotsiaalne ettevõtlus ja altruism.

Kuidas teha paremat toodet?

Alustame seda protsessi alati probleemi lammutamisest ja kui leiame võimaluse midagi paremini teha, siis asume tegutsema. Ajapikku on tehtud palju vigu ja nii mõnigi projekt pooleli jäänud. Samas on ka välja tulnud edukaid tooteid, näiteks toidumähik. Seda me kutsume hellitavalt nii, tegelikult on see vahariie ehk inglise keeles beewrap. Toidumähik on disainitud ringi taaskasutatud kanga peale, mesilasvaha ja männi vaik on Eesti põldudelt ja metsadest. Osa tööprotsesse teevad ära erivajadustega inimesed.

Üks toidumähik asendab aastas keskmiselt kaks rulli plastikust toidukilet või kilekotti. Toidumähik on toonud kaasa väga palju positiivset tagasisidet ja andnud indu, et võetud kurss on õige. Üldiselt korduvkasutatavate toodete trend kindlasti tõuseb. Näiteks ei müü me enam paberkõrsi, sest klaasist kõrte nõudlus on suurem.

 

Jätkusuutliku ettevõtluse positiivne näide Rohepakend

 

Kuhu edasi?

Turumajanduslikkus ettevõtluses on võimalik kas kasvada või välja surra. Samuti on looduses, organism kas areneb või sureb. Kuid vähesed teavad seda, et on võimalik ka olla sümbioosis ja tasakaalus loodusega - olles vastastikku kasulikud.

Kuidas see näeb välja praktikas? Võtame näiteks meie toote toidumähiku. See on valmistatud kanga ülejääkidest. Meie anname sellele uue elu. Kunagi ei saa olla ega tulla suuremahulisi toote partiisid, kuna kõik kanga jupid on erinevad. Enamasti annetavad taaskasutuseks kangaid meie oma kliendid. Seega ei teki kunagi Eestisse saastavat suur tööstust, mis toodaks terve maailma jaoks toidumähikuid. Samuti on rohepakend sümbioosis oma klientidega, kuulame nende tagasisidet ja anname alati parima. Hetkel otsime juurde partnereid ja inimesi, kes tahaksid panustada erinevatesse koostöö projektidesse.

Õhtu lõppedes jõuame tagasi jälle süsiniku jalajälje juurde – kas toode või teenus tegi keskkonnale rohkem head või halba? Praktikas saab seda lahendada mõõdikutega. Kui võtame võrdlusse plastikust toote ja selle alternatiiv toote, arvutame sisse kõiksugused tegurid (ja alati lihtsutame seda!), siis enamasti võidab alternatiiv toode, kui seda kasutatakse korduvalt. Aga ühekordsel kasutamisel jääb alati lahtiseks üks tegur - kuidas mõõta plastiku tegelikku koormust keskkonnale, kui see laguneb alles 500 aasta pärast või kui see põletatakse elektriks?

 Artikkel pärineb portaalist Bioneer.ee.

 

 

 

 

Write a comment

Comments: 0